Lugu läbi teise silmade. Tutvustan oma blogis kolme erinevat mopsi, kelle lood on kirja pannud nende omanikud. Miks nad on võtnud omale mopsi ja mis elu nendega koos on. Saame edaspidi abiks olla kellelegi, kes otsib omale mopsi, aga ei tea mis on head ja vead. Kui sa soovid rohkem olla kursis erinevate mopsi tegemistega siis saad liituda facebookis mopsi grupiga.
Lugu Matust
Lugu Matust, kes on 5-aastane mopsi poiss. Lühidalt on lugu nii, et millegi pärast hakkas mind juba ~15 a tagasi see tõug huvitama. Ega ma suurt eeltööd ei teinud, aga kuidagi südamelähedane oli oma maski ja morni oleku ja rõngas sabaga. 5 aastat tagasi kevadel jagas sõbranna mulle Lõuna-Eesti kasvataja rõõmusõnumit, et nendel on pesakond kutsikaid sündinud. Tahtsin nö paberitega looma, et oleks mingigi kindlustunne, et kasvataja on võtnud vastutuse kutsika tervise eest. Meie Matu sai oma nime, kuna passis on ta Matthias siis kodus kutsume teda: Matu, Mati, Mõmmik, Mõmsi või NOSKA. Kodus on meil veel kass Jussike, kes saab Matuga väga hästi läbi. Ja nüüd täiesti aktsepteerivad teineteise olemasolu. Pigem on kass see, kes mängule kutsub või suurest igavusest koera kiusama hakkab. Haigustega on lood nii, sündis nabasongaga, aga sellest saime mudimisega jagu, paunad on olnud, kôrvad kipuvad haigeks jääma ja seedimine on kehvavôitu. Näitustel käisime 1. eluaastal, saime rosetid kätte ja rohkem pole sinna hirmsatesse kohtadesse läinud. Elu koos Matuga on meil tore.
Botsu
Lugu Botsust, kes on 6-aastane mopsi poiss. Botsu sai valitud selle tõttu, et nad on kohutavalt armasad ja meil oli 2 kaks kassi. Väidetavalt pidid mopsid kassidega väga hästi läbi saama. Mops väike ning hea hooldada. Nimi Botsataja tuli sellest, et üks päev sattusime vaatama Potsataja multikat ning avastasime, et Potsataja on mopsi nägu. Samuti oli meil ka Potsataja mänguasi kodus, see on siiani Botsu lemmik kaisukaru. Kuna Botsu on tõukoer ja tema perekonnas pidi olema loomadel B – tähega nimi siis otsustasimegi panna Potsataja B-ga ehk Botsataja. Botsu on lihtsalt hüüdnimi, vahest ka Botsu-Notsu. Lisaks sobis Botsataja nimi kahe olemas oleva kassi nimedega, kelleks olid Paranka ja Peemot. Kahjuks on mopsidel ka üks miinus – erinevad terviseprobleemid, hingamisraskused ja lõpmatu nälg. Botsu on väga tervislik mops, kuid ka temal sai paar operatsiooni tehtud just silmade ja hingamise pärast. Väga paljud mopsid põevad aga igasugu haigusi, terviserikkeid ja ülekaalu. Botsu on selline pisike ingel, ta on mulle nii palju õpetanud elu ja olemise kohta. Imelik öelda, et koer on õpetanud, aga nii on. Ma olen palju õnnelikum tänu Botsule.
Maisy
Lugu Maisyst, kes on 5 aastane mopsi tüdruk. Kõik sai alguse aastal 2017, kui juba pikemalt aega suure loomaarmastajana olin elukaaslasele avaldanud mõtet, et meie perekonnas võiks koer olla. Selge oli, kuna elamispinnaks on korter, siis võetavale koerale peaks see sobima. Ühel hetkel elukaaslane leebus. Chihuahua jms sellised tõud välistas elukaaslane koheselt, sellised koerad lihtsalt ei olnud päris tema „maitse“. Jäi meile valikusse kas Prantuse Buldog või Mops. Ei läinud kaua kui elukaaslane oli jõudnud käia ühte mopsiplikat vaatamas ning veelgi vähem läks, kui antud mopsiplika Maisy ka temaga koju kaasa tuli. Minule endale mopsi tõug oli esialgu võõras – igasugune kokkupuude mopsiga puudus. Olin enne vaid eeltööd teinud tõu iseärastuste osas. Mäletan veel üsna selgelt seda päeva, mil elukaasalne koeraga koju tuli. Esimese reaktsioonina hakkasin naerma ja mõtlesin „Oi milline põssa“, sest ühte väikest ja armsat põrsast ta mulle rõngas sabaga ning röhiseva häälega meenutas. Minu südame ta võitis koheselt. Öösiti küll ei tohi kõrvatroppe unustada, sest preili Maisyl kõik kombed selgeks pole õpitud ning norskab jubedalt. Võin öelda, et pole elus kohanud sellist tõugu, kes niivõrd inimeses kinni oleks. See on koer, kes oskab oma inimesi armastada.
Lugu läbi teise silmade
Lugu läbi teise silmade. Tutvustan oma blogis kolme erinevat mopsi, kelle lood on kirja pannud nende omanikud. Miks nad on võtnud omale mopsi ja mis elu nendega koos on. Saame edaspidi abiks olla kellelegi, kes otsib omale mopsi, aga ei tea mis on head ja vead. Kui sa soovid rohkem olla kursis erinevate mopsi tegemistega siis saad liituda facebookis mopsi grupiga.
Lugu Matust
Lugu Matust, kes on 5-aastane mopsi poiss. Lühidalt on lugu nii, et millegi pärast hakkas mind juba ~15 a tagasi see tõug huvitama. Ega ma suurt eeltööd ei teinud, aga kuidagi südamelähedane oli oma maski ja morni oleku ja rõngas sabaga. 5 aastat tagasi kevadel jagas sõbranna mulle Lõuna-Eesti kasvataja rõõmusõnumit, et nendel on pesakond kutsikaid sündinud. Tahtsin nö paberitega looma, et oleks mingigi kindlustunne, et kasvataja on võtnud vastutuse kutsika tervise eest. Meie Matu sai oma nime, kuna passis on ta Matthias siis kodus kutsume teda: Matu, Mati, Mõmmik, Mõmsi või NOSKA. Kodus on meil veel kass Jussike, kes saab Matuga väga hästi läbi. Ja nüüd täiesti aktsepteerivad teineteise olemasolu. Pigem on kass see, kes mängule kutsub või suurest igavusest koera kiusama hakkab. Haigustega on lood nii, sündis nabasongaga, aga sellest saime mudimisega jagu, paunad on olnud, kôrvad kipuvad haigeks jääma ja seedimine on kehvavôitu. Näitustel käisime 1. eluaastal, saime rosetid kätte ja rohkem pole sinna hirmsatesse kohtadesse läinud. Elu koos Matuga on meil tore.
Botsu
Lugu Botsust, kes on 6-aastane mopsi poiss. Botsu sai valitud selle tõttu, et nad on kohutavalt armasad ja meil oli 2 kaks kassi. Väidetavalt pidid mopsid kassidega väga hästi läbi saama. Mops väike ning hea hooldada. Nimi Botsataja tuli sellest, et üks päev sattusime vaatama Potsataja multikat ning avastasime, et Potsataja on mopsi nägu. Samuti oli meil ka Potsataja mänguasi kodus, see on siiani Botsu lemmik kaisukaru. Kuna Botsu on tõukoer ja tema perekonnas pidi olema loomadel B – tähega nimi siis otsustasimegi panna Potsataja B-ga ehk Botsataja. Botsu on lihtsalt hüüdnimi, vahest ka Botsu-Notsu. Lisaks sobis Botsataja nimi kahe olemas oleva kassi nimedega, kelleks olid Paranka ja Peemot. Kahjuks on mopsidel ka üks miinus – erinevad terviseprobleemid, hingamisraskused ja lõpmatu nälg. Botsu on väga tervislik mops, kuid ka temal sai paar operatsiooni tehtud just silmade ja hingamise pärast. Väga paljud mopsid põevad aga igasugu haigusi, terviserikkeid ja ülekaalu. Botsu on selline pisike ingel, ta on mulle nii palju õpetanud elu ja olemise kohta. Imelik öelda, et koer on õpetanud, aga nii on. Ma olen palju õnnelikum tänu Botsule.
Maisy
Lugu Maisyst, kes on 5 aastane mopsi tüdruk. Kõik sai alguse aastal 2017, kui juba pikemalt aega suure loomaarmastajana olin elukaaslasele avaldanud mõtet, et meie perekonnas võiks koer olla. Selge oli, kuna elamispinnaks on korter, siis võetavale koerale peaks see sobima. Ühel hetkel elukaaslane leebus. Chihuahua jms sellised tõud välistas elukaaslane koheselt, sellised koerad lihtsalt ei olnud päris tema „maitse“. Jäi meile valikusse kas Prantuse Buldog või Mops. Ei läinud kaua kui elukaaslane oli jõudnud käia ühte mopsiplikat vaatamas ning veelgi vähem läks, kui antud mopsiplika Maisy ka temaga koju kaasa tuli. Minule endale mopsi tõug oli esialgu võõras – igasugune kokkupuude mopsiga puudus. Olin enne vaid eeltööd teinud tõu iseärastuste osas. Mäletan veel üsna selgelt seda päeva, mil elukaasalne koeraga koju tuli. Esimese reaktsioonina hakkasin naerma ja mõtlesin „Oi milline põssa“, sest ühte väikest ja armsat põrsast ta mulle rõngas sabaga ning röhiseva häälega meenutas. Minu südame ta võitis koheselt. Öösiti küll ei tohi kõrvatroppe unustada, sest preili Maisyl kõik kombed selgeks pole õpitud ning norskab jubedalt. Võin öelda, et pole elus kohanud sellist tõugu, kes niivõrd inimeses kinni oleks. See on koer, kes oskab oma inimesi armastada.
Kui sul on meile küsimusi, võta julgelt ühendust!